Globaalse virtuaalmaastiku roll töösuhetes

Essee TalTech HOX6061_KJ "Õiguse alused" aine jaoks.

Töösuhted ning võimalused tasu eest tööd teha on digiajastul palju muutunud. Kui varem eelistati traditsioonilist töölepingut, siis enam ei pruugi see ahvatlev olla, eriti näiteks kui töö sisu ei nõua tegelikult kindlas asukohas ja vahemikus töötamist, aga leping nõuab. Rutiinse iseloomuga töökohad on aina vähemahvatlevad ning alternatiivideks on tekkinud näiteks teenuste või asjade müümine interneti kaudu, virtuaalkauplemine ja platvormitöö.

Tööleping annab riikliku õigusega tagatud turvalisuse mõlemale osapoolele, et tööandja saab tellitud töö ning töötaja saab töö eest palga. Kuid tööleping on kulukas: tööandja peab kinni pidama sotsiaalmaksu [1], töötuskindlustusmakse [2] ning töötaja kogumispensionimakse [3], töötuskindlustusmakse [2] ning tulumaksu [4]. Näiteks 871.20 eurot netotasuna teeniva töötaja kulud tööandjale on 1338 eurot, ehk töötajani jõuab 65.11% tööandja kogukulust. Tööandjale kasulikumad alternatiivid on töövõtu- ning käsundusleping, mille puhul pole suhe nii rangelt reguleeritud kui töölepinguga ning lepingu lõpetamine on lihtsam [5]. Käsundus- ja töövõtulepingud ei kohusta töötajat töötama kindlatel aegadel, määratud asukohas [5], kuid samuti jäävad välja ka soodustused ning õigused, mis tuleks kaasa töölepinguga, kusjuures maksustamine jääb samaks [6]. Võib öelda, et töövõtu- ning käsundusleping täidavad halli ala töölepingu ning ümbrikupalga vahel. Lepinguta ümbrikupalga puhul oleksid tööandja kogukulu ning töötaja netotasu võrdsed, kuid nii puudub kindlus, et palk üldse töötajani jõuab, nagu see on probleemiks olnud eriti tihti ning pikaajaliselt ehitussektoris [7].

Erakordse kiirusega on Euroopas ja Eestis populaarsust kogunud platvormitöö sellistel platvormidel nagu Uber, Taxify, Bolt, GoWorkaBit ja UpWork [8]. Platvormitööd tehes säilib uuel moel alluva-tööandja suhe, kus platvormil pakutakse määratud ülesanded kindla tasuga, kuid suures pildis vastutavad töötajad ise selle eest, kui palju tööd nad teha soovivad. Platvormitöö suurim eelis on stabiilsuse ja paidlikkuse tasakaal. Kuid alluva-tööandja suhe ei ole aga ainuke variant. Digiajastu ja globaalne internet on andnud paljudele olla iseseisev vabakutseline teenusepakkuja sellistel platvormidel nagu Youtube, Twitch, Patreon ja Etsy. Sellistel platvormidel pole kindlust ülesannete ning tasu osas: teenusepakkuja määrab ise, mida ta pakkuda soovib ning tasu oleneb täielikult huvitatud klientidest. Vabakutseline töötaja peab ise vastutama enda töötingimuste, ravikindlustuse ning olenevalt ka pensioni- ja töötuskindlustuse tagamise eest [9]. Sealjuures on platvormitöö ainuke tekkinud uutest virtuaaltöödest, milles on näha märkimisväärset õigusliku raamistiku arengut [8]. Platvormitöö muutub aina kättesaadavamaks õiguslikumalt sõbralikumaks töötajatele ning seetõttu ka ahvatlevamaks isikutele, kes soovivad paindlikumat tööd.

Lisaks on tekkinud tehnoloogia arenguga mitmed vabakutselised ning täiesti iseseisvalt mittetraditsioonilised töötajad, kes peavad aga oma kindluse tagama ise, sest neid on raske - kui mitte võimatu - kuhugi praegustes õiguslikes raamistikes paigutuda. Virtuaaltööde maastik on õiguslikult keerulises olukorras, sest virutaaltöö väänab ja painutab traditsioonilist töö tähendust ja olemust. Näiteks on tekkinud ka teenimisvõimalusi, milles puudub ka teenusepakkuja ja kliendi vaheline suhe. Sinna alla kuuluvad näiteks mängudes virtuaalkauplemine, krüptovaluutade ja aktsiate kauplemine [8]. Tegemist on hallide aladega, mille jaoks on väga raske õiguslikke raamistikke luua. Selgeim näide töö ebamäärasest tähendusest on mäng Roblox, mille sihtgrupiks on lapsed ja noored. Robloxi tulude määr oleneb sellest, kui palju mängu mängijad ise mängule sisu juurde loovad. Nii on tekkinud suur hulk noori ja lapsi, kes loovad mängule sisu ning teenivad sellega kaudselt mängufirmale raha, kuid õiguslikult nad tööd ei tee [10]. Võiks ju öelda, et nad teevad siiski tööd, kuid antud näitel paljud neist jäävad tehtud töö eest täielikult kompenseerimata.

Üldpildis liiguvad töösuhted aina rohkem töötaja iseseisvuse poole, andes töötajale rohkem vabadust, kuid sellega kaasnevalt ka rohkem riske ja kohustusi. Viimastel aastatel on olnud suur areng platvormitöö reguleerimises, kuid on tekkinud ka mitmeid töövorme, mida on väga raske õiguslikult määratleda ja reguleerida, näiteks virtuaalkauplemine ning mängudesse sisu loomine.

[1] Sotsiaalmaksuseadus (21.04.2021). Riigi Teataja. Kasutatud 12.09.2021, https://www.riigiteataja.ee/akt/101062013015

[2] Töötuskindlustuse seadus (19.12.2020). Riigi Teataja. Kasutatud 12.09.2021, https://www.riigiteataja.ee/akt/106072013008

[3] Kogumispensionide seadus (28.12.2020). Riigi Teataja. Kasutatud 12.09.2021, https://www.riigiteataja.ee/akt/123122013043

[4] Tulumaksuseadus (26.03.2021). Riigi Teataja. Kasutatud 12.09.2021, https://www.riigiteataja.ee/akt/102072013029

[5] Võlaõigusseadus (04.01.2021). Riigi Teataja. Kasutatud 12.09.2021, https://www.riigiteataja.ee/akt/104012021019

[6] Töölepingu seadus (28.05.2021). Riigi Teataja. Kasutatud 12.09.2021, https://www.riigiteataja.ee/akt/128052021019

[7] K. Teedla (2018). Ümbrikupalga maksmise vähendamise võimalused ehitussektoris. Magistritöö. Tallinna Tehnikaülikool, majandusteaduskond.

[8] K. Holts (2018). Understanding Virtual Work: Prospects for Estonia in the Digital Economy. Tallinn: Arenguseire Keskus.

[9] M. Erikson, A. Rosin (2018). Tuleviku töötegija õiguslik staatus. Töötaja või iseseisev teenusepakkuja? Tallinn: Arenguseire Keskus.

[10] People Make Games (19.08.2021). Investigation: How Roblox Is Exploiting Young Game Developers Video.