Kolm sõpra ja rotid

Elas kord üks eriline mees. Ta nimi oli Obama. Obama tegi eriliseks tema ebaharilikult must nahk. Tema nahk oli must sellepärast, et ta oli Õlist sõltuvuses. Õli oli maa seest puuritud haruldane võlujook, mis paneb maailma liikuma. Seda kasutati masinates, aga mitte keegi ei joonud seda. See tähendab - mitte keegi peale Obama. Keegi peale tema ei teadnud, mida Õli inimesega teha võib ja keegi ei hakanud ise järgi kaa proovima, sest see pidavat tapma. Obama oli ülimalt võimas mees. Nimelt ta valitses poolt maailma. Tema maailma pooles valitses kord ja vabadus. Tema rahvas rääkis ilusat kelt ja nende kaup oli üllatavalt odav.

Obama parim sõber oli veelgi võimsam mees. Tema nimi oli Putin. Ka Putin oli eriline. Tal oli ilus treenitud keha ja ta oli ülimalt vastupidav. Räägitakse, et kõik 7 maailmaimet on Putini tehtud. Nagu Obama, oli ka Putin Õlist sõltuvuses. Mitte küll selle tarbimisest, vaid selle otsimisest ja kaevandamisest ning müümisest. Putin valitses seda teist maailma poolt. Kuid tema maailma pooles ei olnud korda. Putini inimesed olid julged ja natuke peast põrunud. Tema maailma poolel oli kõik tagurpidi. Karud rääkisid ja kandsid mütse ning mängisid akordionit. Nende keel oli väga arusaamatu ja kui sa just seal sündinud polnud, siis seda polnud võimalik ära õppida.

Oli ka kolmas mees - Toomas Hendrik. Toomas Hendrik oli Obama õpipoiss. Ta oli üpriski arg ja tundus väike Obama ja Putini kõrval, kuid ta oli uudishimulik ja valmis õppima. Toomas Hendrik oli väga hea infotehnoloogia alal. Tema oli see, kes mõtles välja sellise võimsa masina Pii-Si, mis teab kõike ja oskab vastata mis iganes küsimusele.

Ühel kolmapäeval läks Obama koos Toomas Hendrikuga Putini juurde Õli ostma. Nad saabusid Putini maja ette täpselt kell kolm. Nagu tavaks, ootasid neid ukse ees kolm karu, kes nad sisse juhatasid. Toomas Hendruk kõndis oma Pii-Si-lt pilku tõstmata ringi. Ta ei saanud sellest lahti. Toomas Hendrik teadis, et see on kahjulik, kui ta seda üle kolme tunni vaatab, kuid ta lihtsalt ei saanud sellest lahti. "Saa sellest lahti ükskord juba! Sa oled sinna nagu kinni naelutatud!" ütles Obama. Toomas Hendrik vaid mõmises vastuseks ja nad sammusid edasi. Nad jõudsid ühe suure tuttava ukseni ja kui nad sealt sisse sammusid, leidsid nad sealt õnnetu näoga Putini. Enne kui Obama midagi küsida jõudis, ütles Putin: "Midagi kohutavat on juhtunud!" Obama küsis rahulikult: "Räägi täpsemalt, milles seisneb probleem?" Putin rääkis talle: "Ma ei saa seekord sulle Õli müüa, nimelt rotid on seda sööma hakanud. Igakord, kui ma maa alla Õli tooma lähen, rebivad nad mu kanistrid katki! Ma proovisin neid tappa, kuid see ei õnnestunud, neid on liiga palju. Ma ei tea mida teha." Obama ja Putin proovisid 3 päeva ise seda lahendada. Nad proovisid nii tulega kui ka veega ja isegi rääkimisega, kuid rotte ei ajanud miski ära. Lõpuks läks Obama Toomas Hendriku juurde ja rääkis talle probleemist ja lisas, et kui Toomas Hendrik leiab Putini probleemile seitsme päevaga lahenduse, saab ta veerandi maailmast. Obama lubas Putinile, et seitsme päeva pätast tuleb ta tagasi ja lahendab selle probleemi. Toomas Hendrik aina mõtles ja mõtles ning ei tulnud selle seitsme päeva jooksul kordagi toast välja. Seitsmendal päeval kell 3 olid Obama ja Toomas Hendrik jälle Putini juures. Toomas hendrik Putinile oma geniaalset plaani. See oli järgmine: nad peavad rotid maa seest konserviga välja meelitama, kõik rotid ükshaaval kinni püüdma ja neil vasaku silma sisse ühe seadeldise panema. Selle seadeldise nimi on Rotikarjus, see annab rottidele särtsu, kui nad maa alla peaksid tahtma minna. Mõeldud, tehtud. Toomas Hendriku plaan töötasa ja rotid ei läinud enam kunagi maa alla Õli sööma. Toomas Hendrik sai talle lubatud veerand maailmast ja kõik elasid õnnelikult elu lõpuni

(Lugu kirjanduse tunni jaoks aastast 2014, kaheksandast klassist. Ülesandeks oli uurida kuidas muinasjuttudes kasutatakse numbreid ning kirjutada oma lühi-muinasjutt kasutades numbreid.)

Mõtteid aastast 2019

See oli aeg, kus ma olin just lugenud Terry Pratchetti "Võlukunsti värvi" ning olin väga vaimustuses tema stiilist. Proovisin ka sellesse loosse pratchettilikku huumorit ja viiteid panna parodiseerides maailma juhte ning põimides nende lugu oma enda elu tükikestega. Pisut naljakas on uuesti üle lugedes näha, kuidas läbi nalja tuleb välja senine veendumus, et Lääs - eriti USA - oli ainuke õiglane ja normaalne koht, kus elada ning Ida - eriti Venemaa - on riik, kus tundub täis kaost, ebaõiglust ja alkoholi. Utoopia siin, düstoopia seal - meie ja nemad! Ajaloo tunnid olid oma töö teinud meie aju pesuga, või mis hahaha?

Loomulikult on kaa sees nutisõltuvus ja selle õigustused. Noh, minu 14-aastane suur aju pidi kuidagi endale ju veenma, et ega see arvuti ees passimine nii halb ju olla saa. Lõpuks on ikka iti-mehed need, kes maailma päästavad, onju? Kes siis naerab?

Ning eks need rotid olid kaa sellel ajal korduv motiiv igas asjas. Jürgeni ja Makuga mõtlesime kogu aeg mingeid veidraid lugusid välja (torusiil loodusõpetuse klassi ventilatsiooni torudes, mädaauk ja ratastoolis L, sektor 5 ja jumal teab, mis kõik veel) ning enamasti olid rotid kuidagi sellega seotud. Seega pidin ka siia vist need sisse panema, et kui sõber loeb, siis saab kaa naerda. Sellega sain ka põhjuse anda sellele, miks rottidel meie lugudes alati vasak silm katki oli.

Head ajad.